Maailm tundub olevat täidetud ahnuse, võimuvõitluste ja üldse pigem kurjuse kui heaga? Ole ise see, kes asja muutma hakkab! Ükspuha, mis elus juhtub, vali armastus.
Vali armastus, kui viha silma eest mustaks võtab. Pole midagi võimsamat kui lasta olla ka sellel, mis isiklikult ei meeldi, ja õppida andestama – inimestele, hetkeseisule oma elus, ka iseendale. Ära lase raevul enda üle võitu saavutada.
Raskel hetkel peatu korraks, hinga sügavalt sisse ja ära paiska välja mõtteid, mida tahaks hiljem ehk tagasi võtta. Meenuta, mis sulle selle isiku puhul tavaliselt meeldib ja miks teie tutvus on püsima jäänud. Meenuta, miks tasub temas mitte pettuda ja miks lahkulöömine peaks olema alles kõige-kõige viimane valik.
Vali armastus, kui kadedus põues närib. Püüa tänulik olla selle eest, mis sul juba on, sest paljudel pole isegi nii paljut. Seisa peegli ees ja vaata, mida sa enda juures head leiad. Ütle oma kehale, et oled nõus temaga koos töötama ja vajadusel ka hellitama.
Kuna maailm on selle keha loomisel nii palju vaeva näinud, siis on tal õigus teada, milline meistriteos ta on. Uuri oma keha põhjalikult. Vaatle jooni oma peopesas, kuula, kui ehedalt kõlab su südamest tulev naer. Sa oled ainulaadne ja väärtuslik just kõige selle poolest, mida sul on pakkuda!
Vali armastus, kui ahnus silmi pimestab. Meenuta endale, et võimsaim asi, mida elus üldse teha saad, on anda – anda hingest, ilma mõtlemata, et mida sa ka vastu võiksid saada. Õpi andma, aina rohkem andma. See on meie kui inimeste supervõime, mille paljud kahjuks on südamesse mitme luku taha peitnud.
Anna armastust neile, kes ilma selleta elavad. Anna rõõmu neile, kes on kaua varjus viibinud. Jaga kaastunnet neile, kes pole seda kunagi tunda saanud. Kui seda isetult teha, täitud sa nii võimsa armastusetundega, et keegi ei saakski seda isegi varastada. Isegi, kui üritaks, tuleks kõik sulle kohe mitmekordselt tagasi.
Vahel jõuad aga ka punkti, kus enam ei suuda – hakkad kõigele raskele alla vanduma. Ära lase sel tundel end neelata. Hoia lootus südames tuha all hõõgumas, sest see hoiab käigus kogu su olemust. Las parem hirm põleb tuhaks ja kaob olematusse.
Usu armastusse. See avaldub nii paljudel eri viisidel. Nende silmis, kes sinust hoolivad. Sõbra ehedas naerupurskes. Võõra inimese vaikses tänus, keda juhuslikult aitama juhtusid. Koera sabas, mis tänaval sind nähes liputama hakkas. Usu, et kõik su ümber on täidetud armastusega, ja püüa seda juurde lisada – ükspuha millal, ükspuha kui ootamatutes paikades. Lase sel tundel oma hinges õitseda. Kui seda endale ei luba, siis seda ei teki ka.
Vali armastus. Elu on niigi raske, kui ei usu, et kõigis ja kõiges midagi head leidub, siis hakkab veel palju raskem. Armastamiseks leidub alati häid põhjuseid. Leia põhjuseid armastada!